MALEVKONNAST

AJALUGU

Lasnamäel, tänase Ida malevkonna vastutusalal tegutsesid juba Vabadussõja ajal Kaitseliidu II ja III jaoskond. 1925 aastal, Kaitseliidu Tallinna maleva loomisel moodustati jaoskondade baasil malevkonnad ning eelpool nimetatud II ja III jaoskonna järglaseks on 22. veebruaril 1926 moodustatud Tallinna maleva Ida malevkond. Ida malevkonna esimene pealik oli vanemleitnant Jaan Klaar.

1928. aastal sai malevkond endale lipu. Lipul on kujutatud Tallinna sihi ülemine tuletorn. Lipp taastati 2011 aastal ning on 1928. aasta Ida malevkonna lipu koopia. Ida Üksikkompanii embleem Kinnitati 1933. aastal. Kompanii embleem on samaaegselt ka allüksuse teenetemärk.

1939 aastal oli Ida malevkonnas 314 liiget. 7.06.1940 Kaitseliit likvideeriti okupatsioonivõimude käsul.
Pärast Kaitseliidu taassündi 17. veebruaril 1990 koondusid Ida malevkonna vastutusalas esimesed üksikrühmad. Sama aasta juunis ühinesid Lasnamäe ja Pirita rühmad Tallinna II malevkonnaga. II malevkonna pealikuks valiti Lasnamäe rühma asutajaliige ja pealik Tõnu Järv.

Koos Kaitseliidu Tallinna maleva loomisega ja malevkondade ühinemisega 1991 aastal kasvasid ka Lasnamäe, Pirita ja Kadrioru rühmad mis 07. oktoobril 1992 ühendati Ida kompaniiks.

Ida malevkonna taasasutamiseks võib pidada 24. maid 1994 mil toimus viimane korraline Ida kompanii koosolek ning võeti vastu otsus muuta allüksus malevkonnaks. Malevkonna loomise hetkel oli malevkonnas ca 40 liiget. Malevkonna pealikuks valiti Peeter Saadla, kes juhtis sealt edasi Ida malevkonda 9 aastat. 2003. aastal otsustati reformide käigus muuta alla 300 liikmelised malevkonnad kompaniideks. Alates 1. jaanuarist 2004 nimetati Ida malevkond Ida kompaniiks ja liideti koos Lõuna ja Põhja kompaniidega uue Ühendmalevkonna koosseisu. Ühendmalevkond ei hakanud aga piisavalt efektiivselt toimima ning lahutati liikmete initsiatiivil üldkoosoleku otsusega 2008. aastal territoriaalseteks üksikkompaniideks. Endise Ida malevkonna alale jäi Ida üksikkompanii ehk tänane Ida malevkond.